Kursusel tehtud tööd

1.    Elektrooniline nimekaart

2.      Tutvumis- ja soojendusülesanded

Olen kasutanud padlet.com keskonda, kus saab koheselt näidata ka ekraanil, mida keegi sisestab.

Samas on lõbus võimalus läbi küsimustiku N; google form 

Andmed kokku koguda ja need wordle.net keskkonnas sõnapilveks muuta.

3.      Meetodid, mis toetavad iseseisvat lugemist/tööd õppematerjaliga

Iseseisev töö on mõeldud 5. klassile, kes õpivad teist aastat informaatikat ning tööks vajalikud töövõtted on juba selged.

Eelnevad vajalikud oskused on:

1.      pildistamine

2.      fotode otsimine internetist

3.      autoriõigustega arvestamine

4.      uues keskkonnas konto loomine

5.      uue kausta loomine

6.      fotode ümbernimetamine ja salvestamine kausta

7.      slaidiseeria tegemine

8.      blogipostituste tegemine ja HTML koodi asetamine blogisse

 Esimene võimalus:

1.      Otsi endale midagi, mida vaadelda 14 päeva. See peab olema elusa looduse osa. Näiteks puu, taim, vili vms.

2.      Püüa teha sellest iga päev samast kohast üks foto.

3.      Lae fotod arvutisse.

Teine võimalus:

1.      Otsi internetist fotosid (kindlasti pea meeles autoriõigusi), mis kujutavad millegi, kellegi elu  või arenemist.

2.      Leia 14 fotot ja lae need arvutisse.

NB! Fotode arvutisse laadimiseks tee endale töönimeline uus kaust ja nummerda fotod. kuna programm, kuhu hiljem fotod üles laed võib fotode järjekorra segamini ajada. Siis on Sul kergem fotod taas õigesse järjekorda seada.

Edasi: 

·         Mine internetilehele: http://kizoa.com/ ja tee endale kasutaja.

Vajadusel kasuta juhendeid: https://drive.google.com/file/d/0BxKPPVuefwM5eTMxZHM3ZUpUNzg/edit

• Lae oma fotod kizoa keskkonda
• Koosta slaidiseeria.
• Pane oma slaidiseeriale pealkiri, ehk tee tiitelslaid.
• Tee ka viimane slaid, kuhu sisesta lõppsõnad.
• Slaididele lisa ka üleminekud (korrektne oleks kasutada ühte ülemineku malli)
• Lisa oma slaidiseeriale ka muusika! Head katsetamist!
• Valmis slaidiseerialt võta HTML kood ja postita see oma blogisse.
• NB: Jaga slaidiseeriat ka õpetajaga e-posti teel- leia see võimalus. Õpetaja aadress on endiselt seepa@hot.ee

Antud ülesande käigus õpilane omandab:

1.      ...kas pildistades vaatlema või aja kulgu jälgima fotodelt.

2.      ...järjestama, ajajoont moodustama.

3.      ...tutvuma uue keskkonnaga, kus saab slaidiseeriat teha.

4.      ...valmistama slaidiseeria koos üleminekute ja tiitelslaididega.

5.      ...slaidiseeriale muusika lisamine Kizoa.com keskkonnas.

6.      ...valmis slaidiseeriat jagama e-posti teel

 Hindamine:

Arvestatud, kui kõik ülesandes olevad punktid on täidetud, ehk

Valmis töö:

• koosneb 14- slaidist ja tiitelslaididest
• slaidiseerial on üks kindel üleminekumall
• slaidiseeria on postitatud HTML koodiga blogisse ja saadetud ka e-posti kaudu õpetajale

4.      Rühmatöö e-õppes

Rühmatöö PROJEKT- naaberriigid 3. Klass

ÕPILASTE EELNEVAD TEADMISED; OSKUSED:

Oskab kasutada internet otsingumootorit.

Oskab postitada kidblog.org keskkonnas blogipostitust, sisestada postitusele pilte.

Oskab koostada slaidiseeriat ja lisada sellele pilte.

1.      TUND Eelnevad tegevused:

·         Põgusalt tutvutakse klassitunnis naaberriikidega ja õpilased räägivad, mida nad teavad naabermaadest.

·         Tahvlile kirjutatakse iga riigi nimetus ja nimetuse alla kirjutatakse, mida tahetakse selle riigi kohta teada.

·         Klassis moodustame 4 rühma- kommidega (igaüks võtab kotist ühe kommi ja kommipaberite värvi järgi moodustuvad rühmad)

·         Igas rühmas 5 liiget Eesti naaberriigid on: Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Venemaa Föderatsioon, Läti Vabariik.

·         Iga rühm saab endale uurimistööks ühe riigi.

1.      TUND Seejärel tund arvutiklassis:

·         Iga riigi kohta on 10 küsimust, mis jaotatakse rühmaliikmete vahel PADLETi seinal. Iga õpilane kirjutab oma nime kahe  küsimuse taha, mida ta uurima hakkab.

·         Küsimuste koostamisel on aluseks klassitahvlile kirjutatud õpilaste küsimused, mida nad teada tahaksid, aga ka teised olulised küsimused, mis pakuvad olulist teadmust.

Küsimused on järgmised:

1.      Riigi asend, suurus, riigikord, valitsus.

2.      Rahvastik, rahvaarv, riigikeel, lipp, vapp, rahvuslikud elemendid.

3.      Loodus, pinnamood.

4.       Taimestik ja loomastik.

5.      Rahvakunst, kombed, tavad.

6.      Koolid ja nende eripärad.

7.      Kultuurisaavutused ja inimesed.

8.      Sport.

9.      Tootmine.

10.  Midagi huvitavat.

Õpilased otsivad vastuseid oma küsimustele internet vahendusel ja postitavad oma kidblog.org blogisse.

Seal on võimalus rühmakaaslastel näha, mida teised on leidnud ja õpilased saavad üksteise töid kommenteerida.

Arvutiklassis on oluline õpetajal suunata õpilasi ja juhendada, kuna 3 klassi õpilane vajab abi kogutud materjalide töötlemisel. Oluline on jälgida, et õpilased ei kopeeriks otse internetist suurel hulgal materjali, mida nad jiljem töödelda ei suuda, vaid suunata neid leidma konkreetseid vastuseid küsimustele.

Selleks oleks hea, kui õpetajal on küsimused ka lahti kirjutatud, mida peaks ja võiks õpilane oluliseks pidada. ( N: Loodus, pinnamaood küsimusele võib lisada veel, et leia suuremad järved, pikemad jõed, kõrgemad mäed jne. Oluline on ka , et õpilased suudaksid leida seoseid meie oma Eestimaaga)

Tööd jätkatakse ka kodus või peale tunde arvutiklassis terve nädala jooksul.

1.      TUND Järgmine nädal prindib õpetaja laste koostatud materjalid välja ja tund toimub tavaklassis, kus õpilased koostavad oma materjalidest slaidiseeria mudeli paberil. Õpetaja tutvustab ka hea slaidiseeria reegleid ja näitab tahvlil hea ja halva slaidiseeria näiteid.

NB: tunni lõpus õpetaja vaatab slaidiseeriate mudelid üle ja annab juhendeid, soovitusi, heakskiidu.

1.      TUND Arvutiklassis valmistatakse slaidiseeria, kus iga õpilane sisestab oma materjalid vastavalt sellele, kuidas paberile see eelnevalt kujutati.

NB! Rühmaliikmetele antakse ka uued ülesanded. Need jagavad rühmaliikmed omavahel ise ära.  Valmis tööd kogutakse Padleti lehele, mis on igal rühmal eraldi.

·         Leida üks rahvustoit, mida on kerge valmistada.

·         Leida pilte rahvariietest.

·         Koostada ristsõna oma rühma materjalide kohta keskkonnas http://www.discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/

·         Leida üks lühike multifilm, mis on valmistatud sellel maal.

·         Leida üks fakt: Kas teadsid, et…

Ajal, kui üks õpilane sisestab slaidile oma materjale, teised sooritavad oma ülesannet. Kui keegi saab oma ülesanded valmi, läheb ta teistele appi.

NB! Ristsõnade valmistajatele peaks õpetaja olema abiks.

1.      TUND Ettekanded (Võib varuda aega kahe tunni jagu)

Iga rühm esitab ettekanded esitluste toel, kus iga rühma liige tutvustab oma koostatud matrejale. Tore oleks, kui keegi saab valmistada ka uuritava riigi rahvustoidu, mida klassikaaslased saavad proovida.

Esitlust täiendab ka Padleti seinale kogutud materjalid, kus ühiselt vaadatakse multifilmi ja lahendatakse ristsõna.

Kui materjalid on esitatud täidab iga õpilane tagasissidelehe, kuhu kirjutab, mida ta teiste riikide kohta teada sai sellist, mida ta enne ei teadnud ja annab ka oma hinnangu oma rühmaliikmetele ja  teiste rühmade tööle.

Olen seda rühmatööd rakendanud juba kahele klassile ja tulemus on olnud suurepärane.

Esimene kord me arvutit ei kasutanud ja toetusime rohkem raamatutele ja käelisele tegevusele.

Hindamine toimub igas tunnis viie palli süsteemis, millele lisandub ka õpilaste hinnang.

Kursusel toimunud rühmatöö kokkuvõte

Meie rühmatööks oli probleemipõhine õpe. Probleemiks, millega tegelema pidime oli liikmete passiivsuse tõttu ebaõnnestunud rühmatöö.

Rühmatöös osalesid Veiko Jõeäär, Piret Seepa, Elin Ots, Heli Illipe-Sootak, Ingrid Paggi, Kaili Leino ja Astra Schults.

Rühmatöö osutus heaks kogemusõppe võimaluseks, sest osa meie rühma liikmetest olid passiivsed ning oli ka hetk, kus rühmatöö paistis ebaõnnestuvat. Etteantud tähtajaks rühmatöö ei valminudki.

Rühmatöö ettevalmistavaks etapiks oli omavahel ära jagada rollid. Isevooluteed kujunes nii, et esimesena rümatööle üleskutsunu sai juhirolli ning kirjutaja rolli võttis enda kanda üleskutsele aktiivseimalt reageerinu. Passiivsemad liikmed rahuldusid õpilase rolliga. Rühmatöö käigus kujunes kirjutaja rolli võtnud liikmest tegevjuhi rolli täitja.

Esimeseks etapiks oli ajurünnak. Kasutasime selleks Google docsi, milles kirjutaja rollis olnud liige tekitas struktuuri, mis võimaldas igal rühmaliikmel oma mõtteid selgelt esitada. Probleemipüstitus ja kasutatud terminoloogia oli rühma jaoks arusaadavad. Kõigil rühmaliikmetel oli võimalus tuua välja passiivsuse põhjusi.

Formuleeriti kaks uurimisküsimust, millele teises etapis vastuseid otsiti ja anti. Püüdsime sõnastada rühmatöö ohukohti ja reflekteerida varasematele rühmatöö kogemustele toetudes selle üle, mida võiks teha teisiti.

Kolmandaks kirjutasime rühmatöö kokkuvõtte.

Rühmatöö tulemusena jõudsime järeldusele, et passiivsuse põhjuseid on mitmeid ning osa nendest on ületatavad rühmatöö korraldusega. Näiteks saab juhtida rühmaliikmete tähelepanu tähtaegadele, tekitada osalemismotivatsiooni konkreetse tulemuse kaudu või sisuliselt kaasahaarava ülesande esitamisega, vähendada esinemisärevust pakkudes rühmaliikmetele tegevusi, mis aitavad omavahel tutvuda. Passiivsus võib tuleneda raskustest ülesandest arusaamisega, eriti juhul, kui e-rühmatöö on osalejate jaoks uudne töövorm.

Põhiliseks esinenud probleemiks oligi rühmaliikmete passiivsus. Passiivsetel liikmetel on omavahel rollide jagamine, tähtaegade järgimine ja tegevuste sooritamine väga keeruline.

Enda õppetöös meetodi kasutamisel tuleb arvestada sellega, kas rühm on juba tekkinud ja koostöös tegutsemiseks valmis, kas ülesanne on selline, mis vajab mitmete erinevate vaatenurkade või teadmiste ühitamist ning pakkuda tehnilisi lahendusi, mis on kõigile rühmaliikmetele kättesaadavad.

5.      Refleksiooni toetavad õppemeetodid

 Küll mõtlesin, kuid ikkagi jään oma viimase avastuse juurde.

Kuigi pole seda veel läbi katsetanud, tundub see omapärane ja huvitav võimalus olevat.

Nimelt keskkond: http://ed.ted.com/ annab sellise võimaluse, kus õpilastel on läbi video võimalik õpitud materjali korrata ning anda tagasisidet. Ainuke miinus on see, et tööõlesande täitjal tuleb endale selles keskkonnas kasutaja teha.

Minu ülesande püstitus on järgmine;

·         Kõigepealt tutvutakse õpitava materjaliga tavapäraselt õppetunnis 

·         Kordamiseks on aga väike video, mida iga õpilane saab vaadata kas siis kodus või järgnevas tunnis arvutiklassis

·         Video lõppedes on küsimused, mille vastamist lihtsustab võimalus vaadata videot uuesti ning seda olulistest kohtadest. (saab seadistada)

·         Seejärel on järgmiseks sammuks tutvuda veel lisamaterjalidega, õppida juurde.

·         Järgmiseks on võimalus kirjutada, mida on õpilane teada saanud antud teema kohta,

·         Viimase ülesandena reflekteerimiseks on vaja õpilasel ise koostada õpiobjekt juba tuttavas keskkonnas.

Kui tunni lõpus aega üle, või siis järgmisel tunnil saab koos klassiga need õppemängud läbi mängida.

Minu esimene TEDed refleksiooniülesanne on selline: http://ed.ted.com/on/O2TwiFFY

Loodan, et ka teistele pakub huvi ning tasub proovimist.