Aktiivõppemeetodid e-õppes

Kursuse õpiväljundid:
·         Õppija teab õppemeetodite süstematiseerimise aluseid ning hindab, milliste õpiväljundite saavutamisele kasutatav õppemeetod kaasa aitab.
·         Õppija teab mõnda enda jaoks uut õppemeetodit ning kohandab selle oma ainevaldkonnas ja e-keskkonnas kasutamiseks.
·         Õppija analüüsib oma õppimist e-keskkonnas ja kajastab seda enda e-portfoolios.
·         Õppija otsib uusi õppemeetodeid erinevatest allikatest ning kavandab nende kasutamist oma ainekursusel e-keskkonnas.

Käsitletavad teemad:

1.      Õppemeetodid ja nende rühmitamine



Õppemeetodite valikul sõltub palju õpetaja arusaamisest õpetamisel. Oluline on õpetaja ja  õpilase roll õppeprotsessis, ehk kelle vahel toimub suhtlemine. Õppemeetodeid saab jagada kahte suurde rüma- õpetajakesksed (loeng, demonstratsioon, suunatud diskussioon jt) ning õppijakesksed meetodid.Õppijakesksed meetodid on omakorda jagatud õppijakeskseteks rühmameetoditeks (ajurünnak, suminarühmad, debatt, paneel jt) ning õppijakeskseteks individuaalmeetoditeks (ülesanne jt).

Täpsemalt siin ja ka siin.

2.      Tutvumis- ja soojendusülesanded
Tutvusmisharjutuste eesmärgiks on rühmaliikmete, kes üksteist ei tunne, omavaheline tutvumine, õpetaja tutvumine oma õppijatega. Selleks sobivad erinevad harjutused, mille eesmärgiks võib olla:
·         aidata õppijatel üksteisega tuttavaks saada;
·         luua positiivne rühma atmosfäär;
·         võimaldada lõõgastust;
·         lõhkuda sotsiaalseid barjääre ja tüüpilisi mõtlemismalle;
·         taastada energiat ja motiveerida.

Harjutused on suunatud eelkõige nimede tundmaõppimisele ega nõua tavaliselt suuremat eneseavamist. Kui nimed on selged, võib kasutada erinevaid harjutusi, mis toetavad rühma suhteid ning võimaldavad üksteist paremini tundma õppida.
Näited

 Head mõtted kursuselt:

 Google Form küsitlus
Mõistekaart (Bubble.us)
Ühistöövahend (Padlet,com)
Sõnapilv (AnswerGarden.ch)
Ühistöövahend (http://scrumblr.ca/)
Qr koodi kasutamine nutivahenditega
Rühmade moodustamine jm. (https://www.superteachertools.us/instantclassroom/)
Koomiks (http://www.makebeliefscomix.com/)

3.      Meetodid, mis toetavad iseseisvat lugemist/tööd õppematerjaliga


Uue õppimist toetavate õppemeetodite eesmärgiks on aidata kaasa õpitava tähenduse mõistmisele. Samuti on oluline toetada uute teadmiste lõimimist olemasolevasse teadmiste süsteemi.
Uut infot suudavad paremini mõista need õppijad, kes oskavad oma õppimis- ja mõistmisprotsessi teadlikult jälgida: esitada küsimusi, pöörduda tagasi segaseks jäänud koha juurde, kontrollida sõnade tähendust ja mõistete definitsioone, meenutada varemõpitud kontseptsioone jms. Uue materjali mõistmise hõlbustamiseks saab õpetaja erinevate ülesannete kaudu neid protsesse toetada.

Uued teadmised muutuvad omaseks, kui neid konkretiseerida näidetega ja seostada eelnevate teadmistega. Seoste loomine toimub, kui uusi teadmisi hakatakse kasutama probleemide lahendamisel. Lahendada tuleks erinevaid ülesandeid, kasutades teadmisi eri kontekstides.

Lugemine- tekstist arusaamine, mida mõjutavad järgmised asjaolud;
  • Lugeja eelteadmised
  • Teksti struktuur
  • Õppimise kontekst
  • Strateegia tähenduse mõtestamiseks
Tekstiga tutvumine e-õppes on võimalik;
  • Kokkuvõtva tekstiga tutvumine
  • Lisamaterjalidega tutvumine (internetis)
  • Ise materjalide otsimine ja kriitiline lugemine (tõesuse leidmine internetist)
lugemismaterjalide koostamisel ja esitamisel tuleb kindlasti mõelda;
  • Kas materjal on oma mahult ja sisult jõukohane õppijale?
  • Kas materjal on piisavalt liigendatud ja selgesõnaline?
  • Kas iseseisvalt otsitavale materjalile leiduvad vastused internetis on kättesaadavad ja tõesed?
Teksti lugemisel peab olema eesmärk (see ei saa olla lihtsalt lugemine). Kasuks tulevad suunavad küsimused ja ülesande lahendamine/loomine. Mõistekaart, ajatelg, küsimuste koostamine jms,
Õpiülesande esitamise vorm peab olema  selgitatud õpijuhises ja ka hindamise kriteeriumid.
Alati on hea, kui õpilased saavad teineteise töid lugeda, küsimusi esitada, ja ka hinnata.
Toetavaks on ka rõhmatööle üleminek, kus saadakse ühise arutelu käigus kinnitust oma arusaamistele.
E-õppes on olulisel kohal muidugi ka videod. Seda siis loengute ja harivate filmide näol. Olgem ausad tänapäeva õpilased tunnevad end videoid vaadates palju paremini ning omandavad sealt saadut informatsiooni paremini, kuna tegemist on ju neile tuttava keskkonnaga.



4.      Rühmatöö e-õppes



5.      Refleksiooni toetavad õppemeetodid


Refleksioon on vajalik, et õppijad uued teadmised tegelikult omaks võtaksid. Uued teadmised saavad kiiremini omaks, kui neid kasutada ja võrrelda varasemate teadmistega. Selleks tuleb õppijatele anda võimalusi väljendada uusi teadmisi ja ideid oma sõnadega, samuti anda ülesandeid, kus õppijad saaksid uusi teadmisi loovalt rakendada.



Refleksiooni toetavad õppemeetodid on:

- kokkuvõtte kirjutamine

Kindlalt määratletud pikkus (tähemärkide arv vms.)

- mõistekaardi koostamine

Aitab õpitut süstematiseerida, liigitada.

- rakendusvõimaluste leidmine

Kuidas saab õpitut rakendada?

- lausete lõpetamine

Mõned näited:
·         Kõige huvitavam aspekt käsitletud teema juures on ... 
·         Kõige raskem osa loetud (kuulatud) materjalist on ...
·         Arusaamatuks jäi ...
·         Uuest teemast aitas mul aru saada ...
·         Tahan edasi uurida veel ....

- õpimapi koostamine

Kodutööd, märkmed, kirjalikud tööd, esseed, kogutud lisamaterjalid, artiklite kokkuvõtted, eneseanalüüsid, rühmatööde tulemused ja rühmatöö protsessi analüüsid, juhtumite analüüsid, skeemid, õppimispäeviku sissekanded, idee- ja mõttekaardid, fotod, joonistused jms. E-portfooliosse saab lisada heli- ja videomaterjale ning veebilinke.

Head mõtted kursuselt;

Mõttekaart; http://mindmapfree.com/, https://www.mindomo.com,

Tellimine: Postitused (Atom)